Eessõna tekstidele

Sissejuhatuseks kõikidele lugudele (tegelikult kirjutatud eessõnana ühele neist lugudest):



Olen palju mõelnud, mida sellise raamatu ette kirjutada. See pole kunagi kerge ülesanne oma teosest kirjutada. Siiski, mõnda asja tahaks ikkagi öelda.

Esiteks, et see raamat ei põhine päriselul ja inimesed ja kohad on väljamõeldised ning igasugune sarnasus päriselt eksisteerivate paikade või inimestega on juhuslik. Näiteks bänd, kelle ümber tegevus toimub, on täielik väljamõeldis ega tohiks seostuda mitte kellegagi, sest kui aus olla ei mõelnud ma sedagi lõpuks välja, mis stiili esindajad nad üldse oleks. Välja tuleks arvata paar kohanime, mis tegelikult eksisteerivad ning kohviku kirjeldus, mis kirjeldab päriselt eksisteerivat kohvikut Tartus- need ei ole juhuslikud. Kohviku nimi on Creppe ja seal on tõsiselt mõnus kirjutada ja rohelist teed mekkida- mmm! Aga nendega seoses ei ole tegu muud kui kirjeldusega- sellist tegevust pole neis kohtades kindlasti toimunud. See kehtib ka telefoninumbritega- need on võetud juhuslikult numbreid kombineerides, mitte mõne vihavaenlasele halba soovides siia romaani sisse pandud, seega palun ÄRGE HELISTAGE nendel numbritel.

Teiseks, kõigile, kes kardavad roppu keelekasutust ja liigset seksuaalset sisu. Nojah, mis ma ikka ütlen- nagu eluski, leidub neid ka teie käes olevas raamatukeses. Nagu fanfictionite kirjutajad oma töid hindavad- alla 14 ei soovita. Olen täiesti nõus, et mingid piirangud võiksid olla, aga täieliku keelustamise poolt ka ei ole. Pealegi, kui see juba kirjutatud on, siis on see põhimõtteliselt kõigile kättesaadav ja neid väikeseid täiskasvanuid sellest siis vaevalt eemale õnnestub hoida. Graafilist seksuaalseid akte te siit ei leia, kui te seda otsite. Minu eesmärk pole kunagi olnud kirjutada pornot ja ma leidsin isegi nende stseenide kirjeldamisega, mis mul siin raamatus on, ennast ootamatutest raskustest.

Kolmandaks, tegu pole kohe kindlasti ilukirjandusega. Pigem millegi rohkem vabalt võetavaga, mida loetakse lihtsalt meelelahutuseks. Mõni kutsub seda naistekirjanduseks, mõni sopakirjanduseks, mõni peldikupaberiks- heal lapsel mitu nime. Ma ei pretendeeri sellega kellegi heale arvamusele või meeletule kriitikale, mida sellised teosed endaga tavaliselt kuhjas kaasa toovad. Kui soovite oma arvamust avaldada, palun, olge lahke, aga pidage meeles, et mind see eriti ei kõiguta. Kui ma sellega juba kord valmis olen saanud, siis ega ma seda enam olematuks tegema ei hakka, kui keegi seda isegi soovima peaks.

Neljandaks, see raamat on tegelikult kirjutatud seoses the National Novel Writing Month üritusega, mis eeldas, et ma kirjutan 30 päevaga ligi 50 000 sõnalise novelli. Nii lühikese ajaga on see täiesti võimalik, aga üsna tülikas ettevõtmine. Sellest hoolimata, on see üks tänuväärt väljakutse ja tahaksin seda vabatahtlikusele, aususele ja heale tahtele üles ehitatud organisatsiooni reklaamida, soovite te seda või mitte. Ega ma muud ei ütlegi, kui et külastage kodulehekülge http://www.nanowrimo.org ja uurige ise lähemalt. Ainuüksi foorumid on kulda väärt igale kirjanikuhakatisele ja ma sain sealt vastuseid küsimusele, mida ennast ümbritsevatelt inimestelt alati küsidagi ei julge, lootuses nendega ka edaspidi suhelda. Käesolevaga tahaks ka neid lähedasi tänada, kes mind selle juures aitasid- perekonda, kes mind lõpuks rahule jättis ja mul kirjutada laskis ja Kai Kaljumäge, kes mind hea tahtega korrigeeris ja grammatiliselt lõputult parandas (arvestades minu grammatilist abitust, oli see lausa möödapääsmatult vajalik), venda, kes oli ületamatu repliikide allikaks ning õppejõude, kes ei pannud kunagi tähele, et ma kirjutasin kõike muud peale selle, mida vaja oli.

Viiendaks ei oskagi öelda muud, kui et vaba meelt ja heatahtlikust kui seda teost loete.

Kuuendaks, ingliskeelsete pealkirjadega jutud on inglise keeles ja eesti keelsed on eesti keeles.

Seitsmendaks, pooled jutud siin on kui jupid, sissevaated lugudesse. Ma kirjutan neile kõigile aeg-ajalt uusi osi.





Teie heasoovlik halva naljasoonega kirjanikuhakatis,





Hitan